reflektsiooniga

Reflektsiooniga viitab nähtusele, kus laine või kehaosake suunamuutubusega peegeldub piirpinnast tagasi. See esineb valguse, heli ja muude lainete puhul ning erinevatel pindadel võib refleksioon avalduda erinevalt: spekulaarsel (peegeldunud) ja difuusse refleksioonil.

Füüsikaline alus: Peegeldumine järgib seadust, mille kohaselt sissetungnurk võrreldes pinnaga normaali on võrdne peegeldumisnurgaga. Reflektsioonikoefitsient kirjeldab, kui suure osa laine energiast peegeldub; see sõltub materjalist ja pindade tekstuurist. Spekulaarne refleksioon tekib siledate pindade korral, difuusse refleksioon aga ebatasaste pindade puhul.

Optika: Reflektsioon mängib optikas olulist rolli. Tasapinnaline peegel tekitab täpse virtuaalse pildi, samas kui konkavpeegel ja kumerpeegel annavad pildi suuruse, fookuse ja kujutise omadused vastavalt kuju.

Akustika: Heli refleksioon mõjutab ruumi akustikat, kaja tekkimist ja heli kvaliteeti. Helimendumus ja hajuvus sõltuvad pinna materjalist ja tekstuurist.

Rakendused: Reflektsiooni mõistet kasutatakse paljudes tehnoloogiates, nagu peeglid optilistes seadmetes, radar- ja LIDAR-süsteemid, sonar ja ruumi akustika planeerimine.