raudoksiidid

Raudoksiidid on rauda oksüdatsiooni teel tekkivate ühendite rühm, mida esineb looduslikult mineraalide ja materjalidena ning mis omab olulist rolli geoloogias ja tööstuses. Peamised raudoksiidid on hematite (Fe2O3) ja magnetite (Fe3O4). FeO ehk wüstite esineb looduses piiratud ulatuses ning on tavaliselt kõrgematel temperatuuridel stabiilne. Looduses leiduvad ka hüdraaditud vormid, näiteks goetiit (FeO(OH)·nH2O).

Geoloogias ja mineraloloogias on hematite üks peamisi raua varu allikaid ning see annab rauale punaka kuni pruunika tooni. Magnetite on tugeva magnetilise omadusega ja esineb nii maakoores kui setetes; selle kasutusala hõlmab raua varu arendamist ning magnetiliste materjalide tootmist. Goetiit tekib peamiselt mullastumise ja oksüdatsiooniprotsesside käigus ning esineb sageli pruunide, kollakate või rohekate toonidena roostet meenutavat värvust andes.

Kasutus ja tähtsus: hematite ja magnetiidi sisaldavad mineraalid on olulised raua toormed ning neid kaevandatakse suurtes kogustes raua tootmiseks. Hematite pigmendid on ajalooliselt kasutatud punaste ja okrtoonide värvainena; magnetiit on kasutusel ferriitide ja teiste magnetiliste materjalide tootmisel ning mõnikord ka nano- ja katalüüsivahendina. Goetiit on olulisel kohal hüdraaditud raudoksiidide hulgas, mis tekivad mullastumisel ja keskkonnamõjude tulemusena.

Ohutus ja keskkond: raudoksiidid on üldiselt mitte-toksilised, kuid tolmu sissehingamine võib tekitada terviseprobleeme pikaajalisel kokkupuutel. Looduslikud raudoksiidid mängivad olulist rolli nii geoloogias kui ajaloolises arheoloogias ning neid kasutatakse laialdaselt tööstuses pigmentidena ja materjalidena.