rauaoksiid

Rauaoksiid on keemiline grupp raua okside ja nende hüdraadide kohta. Peamised vormid on raua(II) oksiidFeO, raua(III) oksiidFe2O3 ja raua(II,III) oksiidFe3O4. Nende ühendite värv ja omadused sõltuvad suhtest raua oksüdeerimise astmega. FeO on vähem stabiilne õhu käes, Fe2O3 on tavalisem lõpmata punakas-pruun ja Fe3O4 on must ning magnetiline.

Looduses esinevad peamised rauaoksiidid hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4) ning goetiit (FeO(OH)). Lisaks on olulised hüdraatvormid nagu rooste (Fe2O3·nH2O), mis tekib raua pinnale hapniku ja niiskuse toimel. Hematiit ja magnetiit moodustavad suurima osa raua malmist ja raua kaevandamisel kasutatavast toorainest.

Tootmine ja tekkimine: rauaoksiide võib moodustada raua töötlemisel ja malmise käigus ning roostemärgkon vaba õhu ja veega kokkupuutel olevatel raua aladel. Malmiraud ja rauaoksiidid on tööstuslikult olulised allikad raua tootmiseks ning neid kasutatakse ka pigmentidena ja erinevates katalüüs- ning magnetiliste materjalide rakendustes.

Kasutused: Fe2O3 (raud a(III) oksiid) on laialt kasutatav punaseks ja pruuniks tooniks tööstus- ja kunstiin долбо pigmentidena. Magnetiid (Fe3O4) kasutatakse magnetiliste materjalide ning mõnes meditsiinilises ja tehnoloogilises rakenduses, sealhulgas mõnel juhul MRI kontrastaine uurimustes. Raudaoksiide üldiselt käsitletakse kui olulist raua varu ning neid töödeldakse vastavalt otstarbele ja ohutuse nõuetele.

Ohutus: rauaoksiidide tolmu sissehingamine võib põhjustada ärritust ning pikaajalisel kokkupuutel võivad tekkida hingamisteede probleemid. Üldiselt on need formaadid suhteliselt mittetoksilised, kuid tööstuslikul kasutamisel tuleb järgida asjakohaseid töötervishoiu- ja ohutusjuhiseid.