rakukehast

Rakukeha on raku keskne osa, mis sisaldab tuuma ja suurt osa tsütoplasmast ning kus toimuvad peamised raku ainevahetusprotsessid. Tuum on genoomi säilitamise ja töötlemise keskpunkt ning nucleolus on oluline piirkond valkude sünteesi jaoks. Tsütoplasmas paiknevad erinevad organellid, nagu mitokondrid (energia tootmine), endoplasmaatsiline retikulum (valkude süntees ja lipidide töötlemine), Golgi kompleks (valkude modifikatsioon ja pakkimine) ning ribosoomid (valkude süntees). Tsütoskelett koosneb mikrotubulistest ja intermediaarfilamentidest ning tagab raku kuju ning võimaldab organellide liikumist.

Rakukeha täidab raku metabolismi koordineerimise, valkude ja lipiidide sünteesi, energia tootmise ja sisekeskkonna tasakaalu hoidmise. Tuumas asuvad geenid ning transkriptsioon ja muud geneetilised protsessid annavad juhised valkude sünteesile ja raku vastustele väliskeskkonnale. Siseorganellid töötavad koos, et rakk toimiks normaalselt ja kohaneks vajadusega.

Neuronites on rakukeha ehk soma neuronite metaboolne ja sünteesikeskus, mis kogub dendritidest tulevad signaalid, koondab need ning juhib aksoni alguse aktiivsust. Soma asub tavaliselt ajus ja seljaajus ning selle suurus ja tihedus mõjutab neuroni funktsiooni ning rakkudevahelist suhtlust.

Meditsiiniliselt võib rakukeha kuju ja suurus peegeldada terviseriske: atroofia või hüpertroofia võivad viidata haigustele ning raku funktsiooni langusele või muutustele.