raamatukogunduse

Raamatukogundus on akadeemiline distsipliin ja professionaalne valdkond, mis tegeleb raamatukogude, informatsiooniressursside ja teenuste organiseerimise ning kättesaadavuse suurendamisega. See hõlmab informatsiooni elutsükli teooriat ja praktikat alates kirjeldamisest ja kataloogimisest ning lõpetades otsinguteenuste, kasutajateenuste ja kogude haldusega. Raamatukogundus ühendab teooria ja praktilised oskused, mis puudutavad infoallikate leidmist, säilitamist, metadata loomist ja informatsiooni lõppkasutajale suunatud teenuseid.

Peamised valdkonnad on bibliograafiline kirjeldus ja metadata, kataloogimine ja klassifikatsioon (nt MARC, Dublin Core, FRBR ja RDA), informatsiooni otsing ja kättesaadavus, digitaalsed raamatukogud ning digitaalne säilitamine ja andmete haldamine. Lisaks hõlmab raamatukogundus kogude arendamist, säilitamist, ligipääsu ja kasutajakoolitust ning teavitus- ja haridusteenuseid.

Erinevat tüüpi raamatukogud on avalikud, akadeemilised, kooliraamatukogud ja eriraamatukogud. Raamatukogundajad tegelevad teenuste kujundamise, info- ja kirjanduslugemise toetamise ning teavitusprogrammide arendamisega. Haridus raamatukogunduses hõlmab bakalaureuse- ja magistriõppe programme ning täiendkoolitust; selle valdkonna professionaalsed ühingud pakuvad standardeid ja sertifikaate.

Raamatukogunduse roll on oluline ühiskonnas: see tagab ligipääsu teadmistele, toidab haridust ja uurimist ning aitab kultuuripärandit säilitada. Tänapäeval keskendub distsipliin üha enam digitaalsele infohaldusele, avatud ligipääsule, andmete säilitamisele ning kasutajakesksetele teenustele. Eestis on raamatukogundus tihedalt seotud riikliku digitaalse infrastruktuuri arendamise ja kultuuripärandi säilitamise programidega.