põrutuste

Põrutused on kerged traumaatilised ajukahjustused, mis tekivad peaga saadud mehhaanilise jõu mõjul. Need põhjustavad ajutist ajutegevuse häireid, kuid tihti puuduvad nähtavad struktuursed vigastused. Põrutused on levinud spordis, kukkumistel ja liiklusõnnetustel.

Sümptomid võivad ilmneda kohe või mõne tunni jooksul vigastuse järel ja hõlmavad peavalu; segasust, pearinglust, mäluhäireid või mälukaotust, iiveldust, valgus- või helisõltuvust, väsimust, meeleolu muutusi ja unehäireid. Täpseid vere- või neuroimaging-uuringuid pole spetsiifiline test; diagnoos tehakse kliinilise hindamise põhjal ning võetakse arvesse vigastuse mehhanismi ja sümptomite kestust. Spordiarstid kasutavad tihti hindamises SCAT5. CT või MRI tehakse, kui on märke verejooksust, raskest vigastusest või sümptomite halvenemisest.

Ravi aluseks on füüsiline ja kognitiivne puhkus ning hoolikas sümptomite jälgimine. Taastumine peab toimuma järk-järgult ja sümptomite taandumisel suurendatakse koormust; vigastuse korduva süvenemise korral tuleb tegevust vähendada. Protsess hõlmab sageli mitmeastmelist naasmist tegevustele ja lõplikku naasmist harjutustele ainult siis, kui sümptomid on olnud puuduvad või on kontrolli all.

Prognoos on üldiselt hea: enamik inimesi paraneb ühe–kahe nädala jooksul, lastel kauem kui täiskasvanutel. Mõnel juhul võivad tekkida pikaajalised sümptomid, nagu peavalu, keskendumisraskused või meeleolumuutused, mis nõuavad järkjärgulist käsitlemist.

Ennetamine hõlmab turvavarustuse kasutamist, korrapärast tehnikat ning vigastuste vältimisele suunatud juhiseid ja koolitust.