põletikulistest

Põletikulistest on termiin, mida kasutatakse kirjeldamaks põletikuliste nähtuste või protsesside kogumit kudedes. Põletik on organismi kaitse- ja parandusalane vastus koe kahjustusele, infektsioonile või ärritajale, mille eesmärgiks on kahju piiramine ja kahjustatud koe paranemise soodustamine.

Põletik hõlmab ümbritseva koe veresoonte läbilaskvuse suurenemist, valendike laiendamist ning immunsüsteemi rakkude kogunemist kahjustatud alale. See hõlmab ka sarnaste tsütokiinide ja muude põletikukoostisosade vabanemist, mis meelitavad neutrofiile ja makrofaage, et tekitada puhastus- ja parandustööd. Põletikuline vastus võib olla äge või krooniline ning selle taga võivad olla erinevad põhjused, nagu infektsioon, trauma, immuunsüsteemi reaktsioon, kemikaalid või kiirgus.

Põletiku tüübid ja kliinilised nähud. Ägeda põletiku tunnused ilmnevad kiiresti ja kestavad lühikest aega: punetus (punetus), kuumus, turse, valulikkus ning funktsiooni vähenemine kahjustatud piirkonnas. Krooniline põletik kestab kauem ning võib kaasa tuua sidekoe vohamise ja tõsiseid kahjustusi. Põletikuliste nähtuste raskus ja kulg sõltub kahju põhjusest ning patsiendi tervislikust seisundist.

Diagnostika ja ravi. Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel, lisaks kasutatakse laboratoorseid markereid (näiteks C-reaktiivne valk CRP, erütrotsüütide settereaktsioon ESR) ning vajadusel kujutava ja histoloogilise uuringu meetodeid. Ravi suunatakse põhjuse likvideerimisele ning põletikuvastasele ravile. Sõltuvalt olukorrast võivad kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAIDid), kortikosteroide või immunomodulaatoreid; nakkusliku etioloogia korral antibiootikume; mõnel juhul on vajalik ka kohaliku või süsteemse ravi toetus.

Tervenemise prognoos sõltub põletiku tüübist ja põhjusest. Mõõdukas äge põletik paraneb tavaliselt ilma pikaajaliste tagajärgedeta, kuid krooniline põletik võib põhjustada fibroosi ja funktsionaalseid kahjustusi, kui õiged ravivõtted puuduvad.