polüuretaanvahud

Polüuretaanvahud on rakulise või osaliselt rakulise struktuuriga vahud, mis tekivad polüoolide ja isotsüanaatide vahelisel reageerimisel koos gaasiliste lõhustajate lisamisega. Reaktsiooni käigus moodustub polüuretaanvõrk ning eralduv gaas tekitab vahuri rakud. Vahudel on erinevad omadused ning neid jagatakse peamiselt kõvadeks (rigid) ja pehmeteks (flexible) vahud; vahel kasutatakse ka kombineeritud tüüpe.

Kõvad vahud (RPUF) on sageli suletud rakudega, neil on madal soojusjuhtivus ja suur tihedus, ning neid kasutatakse hoonete isolatsioonis, külmkapides ja paneelides. Pehmed vahud (PUF) on avatud või osaliselt avatud rakud, kerged ja elastsed ning neid kasutatakse mööbli, madratsite ja autoistmete täidisena. Mõnikord tehakse vahusid, mis ühendavad mõlema tüübi omadused, et saavutada nii isolatsioon kui ka paindlikkus.

Tootmises segatakse polüoolkomponent isotsüanaadiga ning lisatakse vahutajad, katalüsaatorid, hajutajad ja tulekaitseained. Lõhustajad, näiteks vesi, reageerivad isotsüanaadiga ja eraldavad gaase, mis tekitavad ja hoiavad vahut. Protsessi kontrollitakse temperatuuride, viskoossuse ja vahumassi abil, et saavutada soovitud rakustruktuur ja isolatsioonivõime.

Rakendused hõlmavad hoonete ja tööstuslike isolatsioonide, külmkapide ja sandwich-paneelide tootmist, pakkimist, mööbli ja madratsite täitmist ning autoosade vahtu. Tervise ja keskkonna aspektid: isotsüaniidid võivad olla ärritavad ning töömaailmas on vajalik õige ventilatsioon ning kaitsevarustus. Lõhustajate valik mõjutab kliimat, seetõttu on üleminek madala GWP-ga vahenditele ning jäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt oluline osa tööstuslikust arengust.