polükondensatsioonipolümeeridest

Polükondensatsioonipolümeerid on makromolekulid, mis moodustuvad kahest või enamast monomeerist, mille reaktsiooni käigus eraldub väike molekul, näiteks vesi või alkohol. See protsess, mida nimetatakse polükondensatsiooniks, erineb polümeeriseerimisest, kus monomeerid liituvad otseselt ilma väikeste molekulide eraldumiseta. Monomeeridel, mis osalevad polükondensatsioonis, peab olema vähemalt kaks funktsionaalset rühma, mis on võimelised reaktsioonis osalema.

Levinud polükondensatsioonipolümeeride hulka kuuluvad polüestrid, polüamiidid, polükarbonaadid ja fenoolformaldehüüdvaigud. Polüestrid, nagu PET (polüetüülentereftalaat), mida kasutatakse pudelite ja kiudude valmistamiseks, moodustuvad alkoholide ja karboksüülhapete reaktsioonil. Polüamiidid, sealhulgas nailon ja kevlari, tekivad amiinide ja karboksüülhapete reaktsioonil. Polükarbonaadid, tuntud oma tugevuse ja läbipaistvuse poolest, sünteesitakse bisfenoolide ja fosgeeni või selle derivaatide abil. Fenoolformaldehüüdvaigud, nagu bakeliit, on termoreaktiivsed polümeerid, mida kasutatakse elektrilistes komponentides ja liimides.

Polükondensatsioonipolümeeride omadused, nagu mehaaniline tugevus, keemiline vastupidavus ja termiline stabiilsus, sõltuvad suuresti kasutatavatest monomeeridest ja reaktsiooni tingimustest. Neid polümeere töödeldakse sageli sulatades või lahustades, et vormida erinevaid tooteid. Polükondensatsioonipolümeerid on tänapäevases tööstuses laialdaselt kasutatavad materjalid.