poliüretan

Polüüretan on laialdaselt kasutatav polümeer, mis tekib diisotsüanaatide ja polüoolide reageerimisel. Reaktsioon on aditsiooniline ja lõpptootena moodustuvad uretaan-ühendid. Tootmine toimub peamiselt kahekomponendilise süsteemina: diisotsüanaat (A) ja polüool (B) segatakse ning reageerivad; mõnikord kasutatakse prepolaarseid süsteeme. Levinumad diisotsüanaadid on MDI ja TDI; polüoolideks on polüether- ja polyesteripõhised polüoolid. Segusse lisatakse vahutavaid aineid ning katalüsaatoreid, mis kontrollivad reaktsiooni ja vahtu tekkimist.

Tüübid ja rakendused: jäigad vahtmaterjalid pakuvad head soojus- ja heliisolatsiooni ning neid kasutatakse peamiselt ehituses, külmikutes ja tööstusruumides; painduvad vahtmaterjalid sobivad mööbli, madratsite ja autostuuri polsterduseks; elastomeersed polüuretaanid ühendavad tugevuse ja löögikindluse ning neid kasutatakse näiteks kummimendas ja tööstuskomponentides; lisaks on levinud katte-, lakke- ja liimimaterjalid ning tihendid.

Ohutus ja keskkond: isotsüanaadid võivad põhjustada ärritust ning pikaajaline kokkupuude võib tekitada hingamisteede probleeme; tööohutuse tagamiseks on vajalik korralik ventilatsioon ja kaitsevahendite kasutamine. Keskkonnamõjud sõltuvad tootmises kasutatavatest ainestest ning vahenditest; ringlussevõtt, kemikaalne taaskasutus ja biopõhiste polüoolide arendamine on valdkonna tunnused.

Kokkuvõttes on poliüürtaan väga mitmekülgne materjal, mille omadused ja kasutusalad-elastustus ning isolatsioonivõimed võimaldavad laia rakendusvaldkonda, kuid nõuavad tähelepanelikku ohutuse ja keskkonnamõju haldamist.