polümeratsioonide

Polümeratsioonid on keemiliste reaktsioonide rühm, mille käigus monomeersed ained ühenduvad ja moodustuvad pikemad ahelad ning lõpuks polümeerid.

Polümeratsioonide peamine klassifikatsioon põhineb mehhanismil: ahelast kasvavad (chain-growth) polümeratsioonid ja samm-polümeratsioonid (step-growth). Ahelast kasvavates protsessides on reaktsioonid jagatud initsieerimisele, kasvule ja terminaatorile ning need võivad toimuda vabade radikaalide teel (vaba radikaalpolümeratsioon), ioonsel teel (anion- või kationpolümeratsioon) või koordineeriva mehhanismi kaudu. Samm-polümeratsioonid toimuvad monomeeride järjestikulise reageerimise teel, sageli kondenseerumise teel ning väikeste molekulide eraldumisega. Näidetena on polüetüleen, polüpropüleen ja polüstüreeni tüüpilised ahelast kasvavad polümeratsioonid; polüesterid, polüamidad ja polüuretaanid on levinud näited samm-polümeratsioonidest.

Polümeeride omadused sõltuvad molekulmassist, struktuurist ja sünteesi meetodist. Bioloogias on olulised polümeered nagu polüpeptiidid ja DNA, mis sünteesitakse ensümaatiliste mehhanismide kaudu.

Polümeratsioonid moodustavad aluse paljude plastide, kiudude, katte- ja geelmaterjalide tootmisel. Kaasaegsed kontrollitud või “living” polümeratsioonimeetodid (nt ATRP, RAFT, NMP) võimaldavad suuremat kontrolli molekulmassi ja struktuuri üle.