pliiats

Pliiats on kirjutamis- ja joonistamisvahend, mille keskne osa on grafiidi ja savi segust valmistatud tuum, ümbritsetud puidust või metallkorpusega. Pliiatsid on laialdaselt kasutatavad koolis, kontoris ja kunstivaldkonnas. Tuumiku kõvadus ja jooni tumedus sõltuvad grafiidi ja savi suhte määrast.

Tuumiku kõvadust tähistatakse H–B skaala kaudu: H-kõvemad pliiatsid jätavad heleda ja täpse joone ning B-kõvemad annavad tumedama varju. HB on keskne, sageli kasutatav väärtus. Erinevad segud, nagu 2B või 4B, viitavad konkreetsetele segu suhetele ja joone karakterile.

Enamik pliiatseid on puidust, sageli seedri või kase puidust; kuju on peamiselt hexagonaalne või ümmargune. Hexagonaalne kuju aitab pliiatsil käes püsida ja vältida veerumist, ümmargune on kerge teritada. Pakkudes erinevaid vorme, on pliiatseid lihtne töödelda ja mugav kasutada erinevates olukordades.

Ajalugu: kaasaegne pliiats kujunes 16. sajandil Euroopas grafiidi avastamise järel. 18.–19. sajandil hakati laialdaselt tootma standardseid pliiatseid ja arendati erinevaid kõvadus-, marki- ja vormivalikuid, mis võimaldasid nii kirjutamist kui ka kunstilist joonistamist.

Kasutus ja variandid: pliiatseid kasutatakse peamiselt kirjutamiseks ja joonistamiseks. Mehaaniline pliiats on levinud alternatiiv, pakkudes väga peeneid ja ühtlaseid jooni tänu spetsiaalsele südamikule ja mehhanismile, mis väljastab värvi täpselt ning võimaldab väikest kulumist.