parandusprotsesside

Parandusprotsessid on toimingute kogum, mille eesmärk on viia rikutud või riknenud süsteem, komponent või varustus tagasi töökorda. Protsess hõlmab rikkumise avastamist, kahjustuste hindamist, parandusvõimaluste planeerimist, teostust ning valideerimist ja dokumenteerimist. Õigeaegsed parandusprotsessid vähendavad katkemisi, pikendavad vara kasutusiga ning tagavad ohutuse ja vastavuse.

Põhietapid on tavaliselt järgmised: rikkumise avastamine ja identifitseerimine; diagnostika ja kahjustuste hindamine; parandusstrateegia planeerimine (remont, asendamine, varuosade hankimine); teostus (parandus või komponentide uuendamine); testimine ja valideerimine; ning dokumentatsioon ja järelanalüüs (logid, hoolduskava uuendused). Protsessi järjepidev jälgimine tagab, et kvaliteet ja ohutus on säilinud.

Tüübid hõlmavad ennetavat parandust (preventive maintenance) – planeeritud hooldus ja reparatsioonid, korrektsioonilist parandust (corrective repair) – juhusliku rikkele reageerimine ning prognoosivat hooldust (predictive maintenance) – diagnostika andmete põhine eeltingimuste hindamine ja hooldustööde ajastamine.

Tehnilised meetodid ja tööriistad hõlmavad diagnostikat, vigade lokaliseerimist, mittestandardseid testimismeetodeid (nt mittepurustava kontrolli meetodid), elektri- ja mehhaanilist testimist ning varuosade hankimist ning töövõtete planeerimist. Parandusprotsesside edukus mõõdetakse tavaliselt MTTR-i (mean time to repair), süsteemi kättesaadavust ja hoolduskulusid, samuti ohutus- ja kvaliteedinäitajate kaudu. Regulatsioonid ja standardid, nagu kvaliteedi- ja riskijuhtimise raamid, nõuavad dokumentatsiooni ja järelanalüüsi.