põhivorme

Põhivorm ehk lema on sõna vorm, mida kasutatakse esindusvormina leksikonites ja morfoloogilises analüüsis. Põhivorm on vorm, mille ümber moodustuvad teised infleksioonivormid ja mille põhjal sõna tähendus ning sõnavara kirjeldused sageli ehitatakse. Dictionarides ja keeletehnoloogias märgitakse põhivorm tavaliselt koos teabega selle sõna kategooria ja teiste vormide kohta.

Erinevate sõnaliikide puhul on põhivorm erinev:

- Nimisõna puhul on põhivorm tavaliselt nimetav üksus (singulaar). Näide: raamat on põhivorm; käänetes võivad välja kujuneda vormid nagu raamatu, raamatuid, raamatust.

- Verbi puhul on põhivorm infinitiiv. Näide: kirjutama on põhivorm; temal on see vorm, mille ümber tekivad kõneviisid ja ajad (näiteks kirjutab, kirjutas).

- Omadussõnadel on põhivorm see vorm, mida esitatakse sõnavara aluseks; näide: ilus on põhivorm.

Põhivormi mõistel on oluline roll lemmatiseerimises ja keelelises töötluses: iga inflektiivne vorm võib viidata sellele samale põhivormile. See võimaldab koguda ja võrrelda sõnade tähendust ning arendada otsingu- ja tekstitöötlusvahendeid. Põhivormide tundmine on oluline ka keeleõppes ja leksikograafias, kus sõnavara esitus ja klassifikatsioon võivad tugineda sellele esindusvormile.