põhivabaduste

Põhivabadused on isikule tagatud fundamentaalsed vabadused, mida kaitseb Eesti põhiseadus ja rahvusvahelised inimõiguste lepingud. Need moodustavad demokraatliku õigusriigi tugisamba ja võimaldavad üksikisikul autonoomiat, arutelu, kaasatus ühiskondlikku ellu ning kaitse väärikuse eest.

Põhivabadused hõlmavad tavaliselt vabadust mõtlemises ja veendumustes, usulise veendumuse ja südametunnistuse vabadust; sõnavabadust; kogunemis- ja ühinemisvabadust; liikumis- ja elukohavabadust; privaatsuse ja eraelu kaitset ning isikuandmete kaitset; omandiõiguse kaitset. Nende õiguste eesmärk on võimaldada isikul vabalt mõelda, väljendada oma seisukohti, valida usku, rahumeelselt koguneda ja osaleda poliitilises ning sotsiaalsetes protsessides, ning tagada eraelu ja andmete turvalisus.

Õiguslik raamistik koosneb põhiseadusest ja selle inimõiguste ja põhivabaduste jaotusest ning täiendava kaitse all rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonist. Eesti kohtusüsteem teostab põhivabaduste kaitset ning riigikantselei ja õiguskantsler jälgivad seaduste ja riigitegevuse vastavust nende õiguste põhimõtetele. Andmekaitse inspektsioon tegeleb isikuandmete kaitse järelevalvega, mis on kaasaegse põhivabaduste lahutamatu osa.

Piirangud põhivabadustele võivad olla vajalikud seaduses sätestatud põhjendustel, proportsionaalsuse põhimõttel ning demokraatliku riigi huvide nimel, tagades samal ajal, et piirangud oleksid murdumatult õigustatud ja minimaalset kahjustust teeksid.