ostumüügitehingud

Ostumüügitehingud on kaupade või teenuste ostmise ja müümise tehingud, mille käigus ostja ostab kaupa müüjalt kindlaksmääratud tingimustel. Tehingu eesmärk on kliendi ja müüja vahel sõlmitud lepingu alusel vahetada omand ja vastutus kaupade või teenuste üle tasu eest.

Tehingu põhielemendid on osapooled (ostja ja müüja), kauba või teenuse kirjeldus ja kogus, hind, tarne- ja maksetingimused ning omandi- ja riskide üleminek. Võimalikud on erinevad tarne- ja maksetingimused, sealhulgas maksmine peale tarnimist, krediidiandmine või jaotatud maksed.

Seaduslik raamistik ning korralduslik praktika tulenevad võlaõigusest. Eestis reguleerib põhiliselt võlaõigusseadus lepingutingimusi ja õigusi ostja ning müüja vahel. Müügitehinguid võivad kinnitada dokumendid nagu müügilepingud, arvete, kohaletoimetamise aktid ja kättetoimetamist tõendavad dokumendid. Käibe korral võivad riskid ja omand üle minna juba lepingu või kokkulepitud kriteeriumide alusel.

Tüübid ja vormid võivad hõlmata otsest põhimüüki, krediidmüüki, järelmaksu ning ka elektroonilist või jaemüüki. Piirid ja tähtaegadega kokkulepitud maksed ning tarneviisid sõltuvad sageli majandustegevuse tüübist ja äripraktikast.

Raamatupidamises kajastatakse ostu-müügi tehinguid müügituluna, krediidivõlgade ja nõuete suurenemisena ning varude vähenemisena. Omandi üleminek ja tarnekulud võivad mõjutada kulude ja tulude kajastust ning kasumlikkuse analüüsi. Ostumüügitehingud moodustavad tööviljakuse ja laialdaselt kasutatava vara liikumise aluse ettevõttes.