ostumüügilepingute

Ostumüügilepingute ehk *ostulepingute* on finants- ja äriõiguslikud lepingud, mille alusel ostja ostab müüja poolt pakutavaid tooteid või teenuseid vastavalt lepingule määratud tingimustele. Need lepingud on ühed levinumad äriühingute vahelised lepingud ning neid reguleerib peamiselt riigi õigusnormid, näiteks Eesti õigus aktsepteerib lepingute vabaduse põhimõtet, mis tähendab, et lepinguid võib sõlmida vabalt, kui nad ei rike riigi seaduslikke piire.

Ostumüügilepingute aluseks on tavaliselt ostja soov ja müüja pakkumine, mille tulemusena sõlmivad osapooled lepingu, mis sisaldab olulisi tingimusi nagu toote või teenuse kirjeldus, hind, maksmise tingimused, tooteraie ja tagatisõigused. Lepingus võib olla ka erilisi klausse, näiteks müügikindlustus, tagatisaja või müügikohustuste täitmise tagaviku meetmed.

Ostumüügilepingute tähtsus äriühingutes on suurem, sest need tagavad äripartneritele kindla raames lepingulisi kohustusi ja õigusi. Lepingute sõlmimisel tuleb arvestada ka riigi seaduste nõuetega, näiteks konsumilepingute puhul on Eesti õigus sätestanud lisaks tavalistele lepingutingimustele ka konsumentide kaitse alusel lisaks tagatisi ja õigusi, näiteks tagatisaja ja tagatiste täitmise meetmeid.

Ostumüügilepingute rikkumise korral võib üks osapool võtta vastu vastutust, mis võib ulatuda rahaliste kompensatsioonideni või lepingu lahutamiseni. Seaduste alusel võib lepingut lahutada ka kohtus, kui üks osapool ei täida oma kohustusi.

Ostumüügilepingute sõlmimisel on soovitatav kasutada ettevalmistatud lepingumalleid või juristlike nõuete juurdepääsu, et kindlustada lepingute õiguspärasus ja täitmise tagamine.