ohutussklasside

Ohutussklasside on riskide jaotamise süsteem, mida kasutatakse kirjeldamaks toodete, protsesside või keskkondade ohutustaset. Klassid näitavad, milliseid kaitseabinõusid, teste ja märgistust on vaja ning millal võib või ei tohi asja kasutada. Üldine ideepõhin on, et kõrgem ohutustase nõuab rangemaid meetmeid ning selgemat teavitust kasutajale.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad näiteks elektriseadmeid, tööstus- ja hooneohutust, keemiatoodete ning materjalide ohutust ning transporti ja tarbeaineid. Elektriseadmete puhul kasutatakse sageli kaitseklasse I, II ja III: Class I tähendab maandatud kaitset, Class II iseloomustab kahekordset isolatsiooni ning Class III töötab ohutul madalpingel või SELV-tingimustel. Teistes valdkondades võivad ohutussklassid põhineda erinevatel ohutusnõuetel ning neid kasutatakse riskide kontrollimiseks ja vastavuse tagamiseks.

Regulatsioonid ja standardid mängivad keskset rolli ohutussklasside defineerimisel. Rahvuslikud ja rahvusvahelised standardid (näiteks EN/ISO kolmemõõtmelises raamistikus) kirjeldavad kriteeriume, mille alusel klassid määratakse ning kuidas toodetel ja protsessidel peab olema vastav märgistus, tehniline dokumentatsioon ja testimine. Klasside eesmärk on tagada selge juhis, milliseid kaitsemeetmeid ja kasutuspiiranguid tuleb järgida ning suurendada nii kasutajate kui tööohutuse taset.