ninasõõrme

Ninasõõred on kaks välisavat ninakäigusse, mille kaudu õhk siseneb ninasse. Need paiknevad nina eesosas ja on eraldatud ninaseptumi ehk vaheseina abil. Iga ninasõõru avaneb ninavaheseina ees ning on limaskestaga kaetud. Limaskest sisaldab näärmeid ja goblet-rakke ning on tihedalt veresoontega varustatud, mis võimaldab õhku soojendada ja niisutada. Karvad (nina karvad) püüavad suuremaid osakesi ning lima, mida limaskest eritab, niisutab õhku ja aitab koguda väiksemaid tolmuosakesi ning mikroorganisme. Cilia ehk ripsmed tõmbavad lima ninaneelu suunas, kust see neelatakse või köhides väljutatakse.

Ninasõõred mängivad olulist rolli hingamisteede puhastamisel ja soojendamisel ning nad on osa lõhna tajumise süsteemist: lõhnaepiteeli asub ülaos ninakõrgemates piirkondades, kuid ninasõõred annavad sissehingatavale õhule alguse ning aitavad esialgu lõhna ja õhu kvaliteeti kontrollida. Ümbritsevad haigused võivad ninasõõri ummistada või mõjutada nende normaalset toimimist: näiteks nohu, allergiline riniit, deviatsioon vaheseinas või ninapolüübid võivad raskendada hingamist.