nimisõnalistest

Nimisõnalistest (nominalizations) on sõnadeklass, mis käitub nagu nimisõnad, kuid neist on saadud teised sõnaliigid, peamiselt tegusõnadest. Nimisõnalised vormid tähistavad tegevusi, protsesse, seisundeid või sündmusi ning võimaldavad esitada abstraktseid mõisteid, mitte konkreetseid tegijaid.

Formatsioon ja tüübid. Kõige laialdasemalt kasutatud on tegusõna põhjal loodud nimisõnalised vormid, mis tähistavad tegevust või protsessi, näiteks lugemine, kirjutamine, õppimine. Need moodustuvad tavapäraselt tegusõna tüvega lisades sufiksid, mis muudavad sõna nimetavaks. Teine oluline rühm on agentnimesõnad, mis kirjeldavad tegevust sooritavat isikut või ese, näiteks kirjutaja (writer), lugeja (reader), vaataja (viewer) – moodustuvad suffixiga -ja/-ja-tüvi. Lisaks võivad nimisõnalised vormid tulla teistest sõnaliikidest ning anda nime kohta seose või omaduse, mis seostub konkreetse sündmuse või tegevusega.

Süntaks ja morfoloogia. Nimisõnalised vormid käituvad lauses nimisõnadena: neil on numbriline ja kaassõnaline käännistruktuur ning nad alluvad käänamisele nagu muud nimisõnad (omastav, omastav jne; ainsus ja mitmus). Nad võivad toimida lause subjekti või objekti rollis ning neid saab kasutada ka omadussõnalise või määrsõnalise täiendina.

Kasutus ja märksõnad. Nimisõnalistest on sageli märkimisväärne osa eesti kirjanduses ja akadeemilises tekstis, kus abstraktsete tähenduste ja üldistus rõhutamiseks on tarvis. Lihtsuse ja selguse jaoks on soovitatav vältida liigset nimisõnaliste vormide kasutamist, et edastada rõhk tegevusele. See aitab säilitada teksti elavuse ja loetavuse.

Seotud mõisted hõlmavad tegusõnu, nimisõnu ja omadussõnu ning nendevahelisi derivaate ning grammatika käsitleb täpset vormi- ja käänete kasutust.

---