niiskusdetektoreid

Niiskusdetektoreid (niiskusandureid) mõõdavad niiskuse sisaldust õhus või materjalides ning neid kasutatakse laialdaselt ehitus-, toidu- ja elektroonikatööstuses ning põllumajanduses. Nende eesmärk on ennetada kahjusid, tagada toodete kvaliteet ning kontrollida protsesside sooritust.

Niiskusdetektoreid saab jagada vastavalt mõõdetavale keskkonnale. Õhu niiskuse puhul mõõdetakse suhtelist niiskust (RH) ja temperatuuri; kasutusel on kapatsitiivsed või resistiivsed sensorid ning mõnel juhul optilised lahendused. Materjalide niiskust mõõdetakse eriotstarbeliste detektoritega, mis võivad olla pinnalised (pin-type) või kontaktivabad (pinless). Need hindavad materjali dielektrilist omadust või elektrilist takistust, mis muutub niiskuse suurenemisel. Mullal või taimekasvu keskkonnas kasutatakse maa niiskuse või niiskusetaseme hindamiseks kapatsitiivseid või ajastus-põhiseid (time-domain) meetodeid, mis annavad veesisalduse indikaatori. Toit- ja farmaatsiatoodete tööstuses kasutatakse lisaks traditsioonilistele niiskusmõõtjatele kvaliteediseireks ka näiteks kaalu- või keemiatehnikat sisaldavaid meetodeid.

Tööprint ja täpsus sõltuvad sensorist ja kasutusvaldkonnast. Põhjused, miks niiskus varieerub, hõlmavad temperatuuri sõltuvust, kalibreerimisvigu, asendi mõju ja pikaajalist vananemist. Kalibreerimine vahetult standardite või teiseste standardidega ja temperatuurikompensatsioon parandavad täpsust. Üksikisikute või tööstuslike rakenduste puhul järgivad niiskusdetektoreid sageli rahvusvahelisi standardeid (näiteks ISO/ASTM standardid), mis sätestavad meetodid ja nõuded mõõtmisele ning seadmete sobivuse teatud rakendustele.