neutronitähe

Neutronitäht on supernoova plahvatuse jäänuk, mis tekib siis, kui massiivne täht jõuab oma eluea lõppu. Nad on äärmiselt tihedad objektid, mis koosnevad peamiselt neutronitest, mille suurus on tavaliselt vaid umbes 20 kilomeetrit läbimõõduga. Nende mass võib aga olla kuni kaks korda suurem kui meie Päikese mass.

Neutronitähtede tihedus on nii suur, et teelusikatäis neutronitähe materjali kaaluks miljardeid tonne. Nende tugev gravitatsioon on tohutu, põhjustades seda, et aatomid surutakse kokku, kuni elektronid tungivad prootonitesse, moodustades neutroneid. See protsess, mida nimetatakse elektronide kaaperdamiseks, on neutronitähtede moodustumise võtmetegur.

Neutronitähti on mitut tüüpi. Pulsarid on kiiresti pöörlevad neutronitähed, mis kiirgavad juhitavaid elektromagnetkiirgustorude voogusid. Magnetarid on neutronitähed, millel on äärmiselt tugevad magnetväljad, mis on miljard korda tugevamad kui Maa magnetväli. Nendel magnetväljadel on täheldatud väga aktiivseid energiapurtsatusi.

Kuigi neutronitähed on tavaliselt nähtamatud oma väikese suuruse ja selle tõttu, et nad ei kiirga palju valgust, saab neid tuvastada nende magnetväljade kaudu ja selle abil, kuidas nad mõjutavad teisi läheduses olevaid objekte. Nende uurimine pakub olulist teavet universumi äärmuslike tingimuste ja füüsika seaduste kohta kõige ekstreemsemates olukordades.