negatiivsetpoolust

Negatiivset poolust, eesti keeles sageli nimetatud negatiivse poolusega, on keeleteaduses nähtus, kus teatud väljendid—neid nimetatakse negatiivse poolusega üksusteks (NPI-d)—lubatakse esitada ainult kindlates kontekstides. Need üksused väljendavad ebakindlust, üldistust või puudumist ning on uuritud paljudes keeltes.

Normaalselt lubatakse NPI-d esitada siis, kui lause sisaldab negatsiooni või teistsugust mitte-affirmatiivset konteksti. Näited inglisekeeles: "I don't have any money" ja "Do you have any questions?" Sarnaseid nähtusi leidub ka teistes keeltes, ehkki väljendid ja nende piirid võivad erineda.

Teoreetiliselt kirjeldatakse NPI-de lubamist sageli kui allavoolu ehk downward-entailing kontekstide tulemusena. See tähendab, et kui väljendi semantika on piirav või negatiivne, on NPI-d tavaliselt lubatud; positiivses kontekstis need mõisted tavaliselt ei ole lubatud. Lisaks võivad NPId esineda ka teatavates konstruktioonides, näiteks küsimustes või tingimuslaadsetes lausetes, kus kontekst on negatiivne või mitte-affirmatiivne.

Negatiivset poolust on uuritud semantikas, keeleteaduses ja keelerealites pragmakas, sest see aitab mõista lause tähendust, kontekstipõhist tõlgendust ja how negatsioon mõjutab keelt. Erinevates keeltes on NPId erinevad ning sellest tulenevad käsitlused ja terminoloogia võivad varieeruda, kuid põhimõte jääb samaks: teatud väljendid vajavad spetsiaalset, tihti negatiivset konteksti, et olla grammatiliselt lubatud.