mõtlemisprotsessidele

Mõtlemisprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on vaimse töötluse toimed, mille käigus inimene tajub ümbritsevat, töödelab informatsiooni, meenutab, mõtleb, lahendab probleeme, järeldab ja langetab otsuseid. Need protsessid toimivad nii automaatselt kui ka teadlikult ning hõlmavad mitmesuguseid oskusi ja funktsioone.

Peamised komponendid on tajumine, tähelepanu, mäluprotsessid (lühiajaline ja pikaajaline mälu), keelelised toimed, mõtlemine (järeldamine, probleemide lahendamine, otsuste langetamine), planeerimine, metakognitsioon ning täidesaatvad funktsioonid (inhibitsioon, töömälu, kognitiivne paindlikkus, organiseerimine).

Teoreetilised raamistikud hõlmavad informatsioonitöötluse lähenemist, mille kohaselt mõtlemine on järjestikune töötlusprotsess, ning dual-process teooriaid, mis eristavad kiiret, automaatset süsteemi 1 ja aeglast, kontrollitud süsteemi 2.

Areng ja erinevused: mõtlemisprotsessid arenevad lapsepõlves ja täiskasvanueas ning neid mõjutavad teadmised, kogemused, emotsioonid ja motivatsioon. Inimese varustatus nende protsesside osas varieerub ning erinevused võivad peegelduda koolivõimetes, tööalas ja igapäevases otsuste langetamises.

Kasutusvaldkonnad: haridus ja õpetus, kriitilise mõtlemise ning probleemide lahendamise oskuste arendamine; organisatsioonides otsuste langetamine, planeerimine ja loominguline mõtlemine.

Uuringud ja meetodid: käitumuslikud katsed, ülesannete lahendamine ja protokollid, samuti neuroteaduslikud meetodid nagu fMRI ja EEG, mis aitavad uurida mõtlemisprotsesside aluste toimimist.