mõjuhinnang

Mõjuhinnang on süstemaatiline protsess, mille käigus hinnatakse planeeritava projekti, poliitilise otsuse või programmi potentsiaalseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Selle eesmärk on teavitada otsustusprotsessi ja huvirühmi, ennetada või vähendada negatiivseid mõjusid ning suurendada nende positiivsete tulemuste võimalust. Mõjuhinnang hõlmab sageli nii keskkonnamõjusid kui ka sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, ning seda kasutatakse infrastruktuuri, kaevandamise, energiasektori, linnaplaneerimise ja muude suuremate algatuste puhul.

Mõjuhinnangu hulka kuuluvad erinevad vormid, nagu keskkonnamõju hindamine (EIA), sotsiaalse mõju hindamine (SIA) ja strateegiline keskkonnamõju hindamine (SEA). Protsessis pööratakse tähelepanu lähteandmete kogumisele, baasteabe seadmisele, mõju prognoosimisele ja hindamisele ning sobivate leevendus‑ või kompenseerivate meetmete kavandamisele.

Peamised etapid on ulatuse määratlemine (scoping) ja vahemiku kindlaksmääramine, baasteabe kogumine, mõju prognoosimine ja hindamine, leevendusmeetmete kavandamine, aruande koostamine ning avalik osalemine. Pärast seda järgneb otsustusprotsess ja järelevalve ning järelkontroll.

Ettevõtete ja valitsusasutuste jaoks on mõjuhinnang vahend riskide mõistmiseks ning paremate otsuste tegemiseks. Kvaliteet sõltub alusandmete kättesaadavusest, läbipaistvusest ja osalusest ning efektiivsetest rakendusmehhanismidest. See on oluline tööriist, kuid sageli arutatakse ajaressursside, andmete piiride ja mitmekesise osaluse kvaliteedi üle, et tagada mõju vähendamine ja usaldusväärsus.