märgumiseni

Märgumispunkt viitab temperatuurini, mille juures vedelik hakkab keema ja muutub gaasiks. See on oluline termodünaamiline omadus, mis sõltub vedeliku tüübist ja selle ümbritsevast rõhust. Igal puhtal vedelikul on oma kindel märgumispunkt kindla rõhu all.

Keemiline märgumispunkt, mida nimetatakse ka normaalmärgumispunktiks, on temperatuur, mille juures vedelik keeb tavalise atmosfäärirõhu juures, mis on umbes 101,325 kPa (1 atm). Kui rõhk tõuseb, tõuseb ka märgumispunkt. Seega, kõrgemal asuvates kohtades, kus atmosfäärirõhk on madalam, keevad vedelikud madalamal temperatuuril. Näiteks keeb vesi merepinnal 100 °C juures, kuid mägedes keeb see madalamal.

Märgumispunkt on oluline mitmetes teaduslikes ja insenerirakendustes. Seda kasutatakse vedelike identifitseerimisel, nende puhtuse määramisel ja destilleerimisprotsesside kavandamisel. Samuti mängib see rolli paljudes looduslikes nähtustes, nagu näiteks veeringluses ja pilvede moodustumisel. Erinevad vedelikud, nagu alkohol või õli, omavad erinevaid märgumispunkte, mis võimaldab neid eristada ja kasutada vastavalt nende omadustele. Näiteks on etanooli normaalmärgumispunkt umbes 78,37 °C, mis on oluliselt madalam kui vee oma.