máis

Mõis on suur maa- ja majapidamiste kompleks, mille keskmes on mõisahoone, selle ümber asuvad hooned ning park ja viljakas maa. Ajalooliselt on mõis olnud aadlike või suurmaaomanike omanduses ning toiminud majandus- ja administratiivse keskuseena.

Mõisad tekkisid keskajal Baltikumis, peamiselt Liivimaal, baltisaksa aadli kontrolli all. Need olid feodaalse majanduse keskused: talupoegade töö organiseerimine, metsa- ja maaomandi haldamine ning erinevate kogukondlike teenuste korraldamine. Mõisate õiguslik ja sotsiaalne elu kujundas piirkondade elu.

Arhitektuuriliselt on mõisahooneid ehitatud erinevate ajastute stiilide järgi, peamiselt barokist ja klassitsismist kuni hilisemate sajandite arhitektuurini. Mõisaparkid ja lisahoonekompleksid on sageli olnud osa suuretest planeeringutest. Tänapäeval on enamik mõisahooneid kultuuripärandi objektid: osa on restaureeritud muuseumide, hotellide või avalike hoonetena; teised on varemed või osaliselt säilinud.

Maareformid ja poliitilised muutused on Balti regioonis omandi omapärasid muutnud. 1919. aasta Eesti maareform jagas maad talupoegade vahel; 1940.–1990. aastad tõid omandi laialdase ümberkujundamise sovetiseerimise kaudu. Pärast iseseisvumist on paljud mõisad taastatud ja kasutusele võetud kultuuriliste või majutusteenuste jaoks.

Mõisad moodustavad olulise osa Eesti ja laiemalt Balti piirkonna kultuuri- ja arhitektuuripärandist, pakkudes ajaloolist teavet ning teenides turismi ja haridust.