mikropopulatsioons

Mikropopulatsioonis on mõiste, mida kasutatakse bioloogias, et kirjeldada väikeseid, sageli isoleeritud ja geograafiliselt hajutatud populatsioone. Need populatsioonid on tavaliselt piisavalt väikesed, et juhuslikel teguritel, nagu geneetiline triiv, oleks märkimisväärne mõju nende geneetilisele koosseisule. Mikropopulatsioonid võivad tekkida erinevatel põhjustel, sealhulgas maastiku fragmentatsioon, mis eraldab suuremaid populatsioone väiksemateks üksusteks, või kui organismid elavad spetsiifilistes ja piiratud elupaikades, nagu üksikud saared või mägismaa laigud.

Erinevalt suurematest populatsioonidest, kus geenivool suuremate vahemaade tagant mängib olulist rolli geneetilise mitmekesisuse säilitamisel, on mikropopulatsioonid sageli geneetilise triivi ja inbriidingu suhtes vastuvõtlikumad. Geneetiline triiv võib viia kasulike alleelide kaotamiseni või kahjulike alleelide fikseerumiseni, vähendades populatsiooni kohanemisvõimet. Inbriiding, mis on paaritumine lähisugulastega, võib suurendada homosügootsust ja põhjustada inbriidingudepressiooni, kus organismide fitness ja elujõulisus vähenevad.

Mikropopulatsioonide uurimine on oluline kaitsebioloogias, kuna need on sageli kõige haavatavamad liigid väljasuremise suhtes. Nende väikese suuruse ja geneetilise mitmekesisuse vähenemise tõttu võivad mikropopulatsioonid olla kiiresti hukule määratud muutuvate keskkonnatingimuste või haiguspuhangute korral. Teadlased jälgivad ja uurivad mikropopulatsioone, et mõista nende dünaamikat ja töötada välja strateegiaid nende säilitamiseks.