mikroformaadiga

Mikroformaadiga viitab materjalidele, mis on salvestatud mikroformatites, et mahutada suuremad kogud väiksemas ruumis. Mikroformaadid hõlmavad peamisi vorme nagu mikrofilm ja mikrofiche. Mikrofilm on pikk rull film, millele on pildid dokumentidest vähendatud suurusega; mikrofiche on lamedad lehed, millel on sarnased pildid. Mõnikord kasutatakse ka kombineeritud lahendusi, mis annavad lisavõimalusi ruumi kokkuhoiuks ja kiiremaks ligipääsuks.

Kasutus ja eesmärk: Raamatukogud ja arhiivid kasutavad mikroformaate suure hulga dokumentide lühikeseks arhiveerimiseks. Need võimaldavad pikaajalist säilitust ja ruumi kokkuhoidu, kuid nõuavad spetsiaalseid lugejaid ning ligipääs võib olla aeglasem kui digitaalse materjali puhul. Mikroformaadid on sageli kombineeritud teiste säilitusmeetmetega, et tagada dokumentide kaitse ja taasavastamine.

Säilitus ja üleminek: Mikroformaadid vajavad kontrollitud temperatuuri ja niiskust ning kaitset UV-valguse eest. Pikaajaline säilitamine nõuab korrapärast hooldust ja kontrolli vormide kahjustuste, näiteks mustuse ja kriimustuste eest. Tänapäeval on paljud asutused teinud digitaalseid koopiaid ja migreerinud materjali digitaalsetesse vormidesse, et parandada ligipääsetavust ja tagada parem pikaajaline säilitamine.

Ajalugu: Mikroformaadid tekkisid 19. sajandi lõpus ning laialdane kasutuselevõtt toimus peamiselt 20. sajandi jooksul. Digiteerimise ja digitaalsete arhiveerimismeetodite kasv on vähendanud mikroformaadi sõltuvust, kuid see jääb teatavates valdkondades kasutatavaks vahendiks.