maitseeelistusi

Maitseeelistused (maitse-eelistused) viitavad isiku toidul ja joogil seonduvate maitsete, lõhnade ja tekstuuride eelistustele. Need hõlmavad peamisi maitseid—magusat, soolast, hapu, mõru ning umami—kui ka laiemat lõhna- ja tekstuurieelistust ning visuaalset atraktiivsust. Maitseeelistused võivad olla nii püsivad kui muutuvad elu jooksul ning neid mõjutavad geneetilised tegurid, varasem toidukogemus, kultuuriline taust, sotsiaalne keskkond ning tervise- või toitumiseesmärgid.

Uuringutes hinnatakse maitseeelistusi erinevate sensoorsete meetoditega, näiteks hedoni skaaladega (kõrge meelelahutuslik hindamine), eelistusjärjestuste või valikutestidega. Uurimused eristavad isiksuse- ja sotsiaalseid mõjusid ning ka seda, kuidas vanus ja tervislik seisund võivad eelistusi muuta. Sageli kogutakse andmeid toidukasutuse ja turu-uuringute kaudu, et mõista tarbijate valikuid ja arendada vastavaid tooteid.

Praktiliselt kasutatakse maitseeelistusi toitumiskavade planeerimisel, koolitoitusel, toidutööstuses ning tervishoius: menüüde kohandamine sihgruppide eelistuste järgi, uute toodete arendamine ning reklaami ja turunduse suunamine. Kultuurilised traditsioonid ning sotsiaalsed ja keskkonnategurid võivad sekkuda, et soodustada tervislikumaid valikuid või suurendada toiduhõngu.

Seotud mõisted hõlmavad sensoranalüüsi, gustatsiooni ja hedoni hindamist.