lõpptestimist

Lõppptestimine, ehk lõpp-testimine, on tarkvara või süsteemi viimase etapi testimine enne vabastamist kasutusele või tootmisesse üleandmist. Selle peamine eesmärk on kinnitada, et toode vastab nõuetele, on stabiilne ja valmis kasutamiseks reaalses töökeskkonnas. Lõpptestimise raames hinnatakse nii funktsionaalsust kui ka mittetöötlevaid omadusi nagu jõudlus, turvalisus ja kasutusmugavus ning kontrollitakse, kas andmete migreerimine ja integratsioonid toimivad ootuspäraselt.

Lõppptestimine hõlmab sageli kasutajatulemusi, kooskõla kliendinõuetega ja aksepteeritavuse hindamist. Selles faasis võivad olla olulised funktsionaalne testimine, mittefunktsionaalne testimine (nt jõudlus, turvalisus, kasutatavus), integreerimis- ja regressioonitestid ning kasutajatõenduste kontrollimine. Testimisaluseks määratakse tavaliselt selged aktsepteerimiskriteeriumid, mille täitmine sünnib lõppdokumendis või lepingulises aktis.

Protsessi kuuluvad planeerimine ja nõuete alusel testide kavandamine, sobiva testikeskkonna ja andmete ettevalmistamine, katse sooritamine ning vigade registreerimine ja jälgimine. Pärast vigu parandamist teostatakse taaskatkestused, kuni kriteeriumid on täidetud ja kavandatud vabanemine heaks kiidetakse. Lõppptestimine on tihti sõltuv aktsepteerimisprotsessist ning selle tulemused mõjutavad otsust vabastada toode tootmisesse või mitte.

Lõppptestimise roll on kvaliteedi ja nõuetele vastavuse tagamisel ning riskide vähendamisel enne lõppkasutusele jõudmist. See on oluline osa mitmes tööstusharus, sealhulgas tarkvaraarendus, süsteemide integreerimine ja tootearendus.