lugemisuvõime

Lugemisvõime on inimese võime mõista kirjutatud teksti ja kasutada seda eesmärkide saavutamiseks. See koosneb kolmest põhielemendist: dekodeerimisest ehk sõnade hääldamise ja identifitseerimise tõhususest; lugemisvoost ehk sujuvusest; ning mõistmisest ehk teksti tähenduse tajumisest ja selle seostamisest taustteadmustega.

Lugemisvõime arendab varases lapsepõlves ning sõltub nii keelelistest kui kognitiivsetest oskustest: sõnavarast, fonemilisest teadlikkusest, taustteadmistest, tähelepanuvõimest ja motivatsioonist. Õppimisel kasutatavad strateegiad, õpetus ja juhendamine mõjutavad arengut ning võivad suurendada nii dekodeerimis-, kui mõistmisoskust ja sõnavara.

Hindamine ja sekkumised: Lugemisvõimet hinnatakse tavaliselt dekodeerimise täpsuse, lugemisvoo sujuvuse ning mõistmise ja sõnavara taseme kaudu. Sekkumised keskenduvad tihti süsteemsele fonemilisele teadlikkusele, kohandatud dekodeerimistreeningule, sõnavara arendamisele ja mõistmise strateegiatesse juhendamisele, et parandada nii lugemisaktiivsust kui ka teksti mõistmist.

Lugemisvõime on edu aluseks erinevates koolialastel eesmärkidel ning selle arendamine on tihedalt seotud üldise kirjaoskuse ja akadeemilise saavutatusega.