loogikapõhimõtteid

Loogikapõhimõtted on alusreeglid, mis juhivad ratsionaalset mõtlemist ja argumentatsiooni. Need põhimõtted tagavad, et järeldused on kehtivad, kui eelnevad väited on tõesed. Tuntuimad loogikapõhimõtted on pärit Aristoteleselt ja moodustavad klassikalise loogika aluse.

Identiteedipõhimõte väidab, et iga asi on iseendaga identne ehk A on A. See tähendab, et mõiste või objekti tähendus jääb samaks arutelu käigus. Välistatud kolmanda põhimõte ütleb, et väide on kas tõene või väär; kolmandat võimalust ei ole. Näiteks väide "Päike on kuum" on tõene või väär, sellel ei saa olla keskteed.

Mitte-ristivastuse põhimõte väidab, et ei ole võimalik, et väide ja selle eitus oleksid mõlemad tõesed samal ajal. Kui väide A on tõene, siis eitus 'mitte A' peab olema väär, ja vastupidi. Need kolm põhimõtet on üksteist täiendavad ja moodustavad ratsionaalse mõtlemise vundamendi, võimaldades meil teha selgeid ja järjepidevaid järeldusi maailma kohta. Modernses loogikas on neid põhimõtteid edasi arendatud ja täiendatud erinevate formaalsete süsteemidega.