lisastabiilsuse
Lisastabiilsus on kontseptsioon, mis kirjeldab olukorda, kus süsteemi ebastabiilsus suureneb täiendavate või lisanduvate tegurite tõttu. See mõiste kasutab sageli kirjeldavat ja riskianalüüsi konteksti ning leidub erinevates valdkondades, nagu majandus, inseneriteadused, ökoloogia ja sotsiaalteadused. Lisastabiilsus ei viita ühtsele matemaatilisele mudelile, vaid kvalitatiivsele mõistele, mis märgib täiendavat ebakindlust ja haavatavust.
Etymoloogia ja tähendus: lis- tähendab “lisaks” või “täiendavalt”, stabiilsus lõpp- või alusmõistena viitab süsteemi püsivusele. Koostoimes
Kasutus ja mehhanismid: lisastabiilsus tekib sageli mitmeastmelisel või võrgustikulisel süsteemil, kus väiksed koormused võivad algatada mõõtmatuid
Seosed ja näited: lisastabiilsus on seotud haavatavuse ja ebakindluse kontspektidega, kuid keskendub just täiendava ebastabiilsuse tekitamise
Väärtus: mõiste aitab riskide hindamisel ja juhtimisel rõhutada vajadust robustsete lahenduste, varunduste ja mitmekesistamise järele, et