linnakeskkonnast

Linnakeskkond ehk linnaruumi tervik on inimese loodud, kuid osaliselt loodust ja sotsiaalset elu sisaldav elukeskkond, mis tekib hoonestuse, liikuvuse, teenuste ja avalike ruumide koosmängus. See hõlmab nii tihedaid kesklinnu kui ka rahulikke asumid ning neis paiknevat kinnisvara, teid, infrastruktuuri ja teenuseid. Linnakeskkonna kujundamisel tähistatakse ligipääsetavust, turvalisust, energiasäästlikkust ning roheluse ja hea õhukvaliteedi taset.

Peamised komponendid on hoonestus ja maa- kasutus, transpordivõrgud, avalikud ruumid ja rohealad, veekogud ning teenused ja töökeskkonnad. Hoonestus määrab tiheduse ja arhitektuurilise ilme; transpordivõrgud ja liikumisviisid määravad mugavuse. Avalikud ruumid, pargid ja veekogud pakuvad vaba aja tegevusi ning soodustavad kogukondlikku elustiili. Keskkonnahoid, energiatarbimine ja veemajandus on linnakeskkonna jätkusuutliku toimimise keskmes.

Linnakeskkonna mõju tervisele ja heaolule on märkimisväärne: hästi toimiv linnaplaneering suurendab füüsilist aktiivsust, vähendab saaste ning parandab vaimset heaolu. Ka kaasatus ja osalusprotsessid võimaldavad arendada mitmekesist ja õiglasemat elukeskkonda.

Väljaku­sed hõlmavad kasvavat kinnisvaraarendust, liikluskoormust, õhusaastet, kliimamuutustega seonduvaid ohte ning sotsiaalset ebavõrdsust. Võimalused sisaldavad tihedat, mitmekesist ja jätkusuutlikku arendust, mis soosib ühistransporti, jalgratast ning rohealade ning energiasäästlike lahenduste laialdast kasutamist.