likviidsusvajaduste

Likviidsusvajadused tähistavad rahaliste vahendite kogust, mida isik või ettevõte peab omama, et täita kavandatud maksed ja tulla toime ootamatute kuludega. Need vajadused hõlmavad nii lühi- kui ka keskpikal ajal tekkivaid rahavajadusi: igapäevased maksed, võlgade täitmine ja varu ootamatute sündmuste jaoks. Efektiivne haldamine aitab vältida rahahädasid ning tagada toimivuse ja finantsstabiilsuse.

Tüübid jagunevad tavaliselt kolme kategooriasse: tehinguline likviidsus (operatiivsete maksete katmine ja päevane majandamine), ennetav likviidsus (varu ootamatute või suurte maksete katmiseks), ning strateegiline likviidsus (pikaajalised vajadused ning suurte võimaluste või riskide rahastamine). Iga kategooria keskmes on võime kiiresti realiseerida või kergesti vabastada likviidsust.

Mõjutavad tegurid hõlmavad rahavoo struktuuri, sissetulevate ja väljaminevate vahendite ajastust, hooajalisi kõikumisi, klientide maksetähtaegade muutusi, laenutingimusi, regulatiivseid nõudeid ning varade likviidsust ja krediidikulusid. Lisaks võivad ootamatud olukorrad ja majanduslikud šokid suurendada või vähendada vajaliku likviidsuse taset.

Mõõtmine ja juhtimine põhinevad rahavoo prognoosidel, likviidsusnäitajatel ja riskihindamisel. Olulised tööriistad on rahavoo prognoos, puhaskontanttõkete suurus, varade realiseerimise kiirus ning stressitestid. Juhtimise eesmärk on tagada piisav likviidsus ning vähendada likviidsusriski, kasutades reserve, likviidseid varasid ja ligipääsu krediidiliinidele.

Näiteks ettevõte võib koostada järgmise perioodi rahavoo prognoosi ning hoida kattevara paarikuu kuni kolme kuu tegevuskulude suuruses. Isikul tähendaks see ennetavat hädaolukorra fondi, näiteks kindlate kuude elamiskulude katmist.