liitumispunktid

Liitumispunktid on mõiste, mida kasutatakse peamiselt elektrivõrgu kontekstis ning see tähistab füüsilist piiripunkti, kus tarbija kinnistu või tarbimisseadmed ühenduvad avaliku võrgu kaudu. Liitumispunkt on koht, kus võrguoperaator ja tarbija vastutused ja õigused piiritlevad üksteise ees. Tavaliselt hõlmab liitumispunkt ka mõõteseadmeid ning vaheühenduskohti, mis on vajalikud varustuse ja tarbimise jälgimiseks.

Võrguvaates on liitumispunkti kohustuslikuks mõisteks see piir, mille raames võrguoperaator vastutab võrgu osade töökorras hoidmise ja ülekande eest, ning tarbija vastutab kinnistu sees olevate seadmete ja tarbimisahela ohutu toimimise eest. Liitumispunkti asukoht ja omadused määratakse sõltuvalt võrguastmest (näiteks madal-, keskmise või kõrge pinge) ning see võib erineda sõltuvalt konkreetse side- või energiatoote iseloomust.

Arenduslik ja regulatiivne pool puudutab peamiselt liitumise taotlemist, lepingulisi kokkuleppeid ja mõõtmisvõimalusi. Tavaliselt kaasneb liitumispunkti kirjeldamisega ka liitumisleping ning vajadusel võrgu täiendamised või rekonstrueerimised, kui olemasolev võrk ei saa soovitud ühendust või varustust pakkuda. Liitumispunktid on oluline põhjusehitus kliendihangete ja energiaturu arendamisel, kuna nad võimaldavad täpset mõõtmist, arveldamist ning võrguhäirete lokaliseerimist.

Seaduses ja regulatsioonides on liitumispunkt tihti defineeritud kui piir, kus lõppeb võrguoperaatori vastutus ning algab tarbija vastutus, ning kus toimuvad varustust ja kvaliteedi kontrollid. Sõltuvalt sektorist võivad terminid ja täpsed nõuded olla erinevad, kuid põhialuseks jääb, et liitumispunkt on ühenduskoht tarbija ja võrgu vahel.