lehepaigutust

Lehepaigutus ehk lehepaigutus varrel (phyllotaxy) on taimede varrele lehtede järjestus. See määrab, kuidas lehed on paigutatud sõlmedel ning kui suur on nende vahe. Lehepaigutus on oluleks aspektiks taimede morfoloogia ja evolutsiooni mõistmisel ning see võib erinevate liikide vahel aidata eristada liike ja liiki rühmi.

Põhitüübid on alternant, vastu- (opposite) ja ringiline või whorled paigutus. Alternant paigutus tähendab, et iga sõlme puhul kinnitub üks leht, ja lehed asuvad vahelduvalt. Vastastik paigutus tähendab, et iga sõlme all on kaks lehte otse teineteise vastas. Whorled paigutus ilmneb, kui sama sõlme ümber paiknevad kolm või enam lehte.

Spiraalne paigutus on väga levinud ning lehed paiknevad varre ümber järk-järgult, sageli järgides kuldset nurka (~137,5 kraadi). Lisaks on kirjeldatud ka distichous- (kaks rida) ja decussate-paigutust, kus lehed moodustavad ridade või paari, mis asuvad teineteise suhtes 90 kraadi nurgaga.

Funktsiooniliselt mõjutab lehepaigutus valguse omandamist, õhuringlust ja vee ning toitainete jaotust varres, ning seetõttu võib paigutus olla adaptiivne erinevatele keskkonnatingimustele. Lehepaigutus on oluline üldine identifitseerimis- ja süsteemaatikaomadus taimede klassifikatsioonis ning see peegeldab sageli talle omast geneetilist ja ökoloogilist tausta. Näiteks Acer (vaher) ja paljud teised puud annavad vastu- lehed, Nerium oleander näitab whorled paigutust.