lahendusvariandid

Lahendusvariandid on erinevad võimalused, mis esitatakse probleemi või eesmärgi saavutamiseks. Need variandid moodustavad lahendusruumi osa, milles otsusvõimalused võrdlevad omavahel eelistusi, riske ning ressursivajadusi. Lahendusvariandid võivad hõlmata tööstus- või tarkvararajatisi, poliitilisi suunamuutusi, protsesside ümberkujundamist või strateegilisi tegevusi.

Kasutus ja protsess. Lahendusvariandid esitatakse tavaliselt probleemsel olukorral põhinevalt, et luua mitmekülgne valik. Protsess hõlmab probleemi täpsustamist, ideede genereerimist, variandidel the refineerimist, kriteeriumidega hindamist ning sobiva variandi valikut või kombinatsioonide moodustamist. Sageli kaasatakse ka riskide, kulude, ajakava ja mõju analüüs.

Meetodid uute variandide genereerimiseks varieeruvad: ajurünnak, lateralne mõtlemine, morfoloogiline analüüs, TRIZ, erinevad loomingulise mõtlemise tehnikad ning täidetavate piirangute kaudu koostatud skemaatiline otsustusruum. Hindamine põhineb mitmekriteeriaalsetel analüüsidel, nagu kaalutud hindamine, otsustusmaatriks, riskide ja kulude hindamine ning sõltuvuste soil.

Eelised ja piirangud. Lahendusvariandid suurendavad otsuste mitmekülgsust, vähendavad riske ja parendavad vastupidavust muutuvas keskkonnas. Samas võivad suur hulk variante põhjustada otsustusviivitust, suurendada ressursinõudeid ja tekitada kognitiivseid kallutatusi hindamisel.

Seosed ja väljad. Lahendusvariandid on tihedalt seotud disainimõtlemise, optimeerimise ja mitmekriteerilise otsustamisega ning neid kasutatakse laialdaselt äris, inseneritegevuses, avalikus sektoris ja koolituses. Nende kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine aitab teha informeeritud ja jätkusuutlikke otsuseid.