kümnendkohtade

Kümnendkohtade, või kümnendkohtade arv, on numbri paremal pool asuvate numbrite kogum, mis näitab, kui täpselt arv on esitatud. Eesti keeles kasutatakse sageli koma kui kümnendieraldajat, kuid arvutitundides ja rahvusvahelises teabevahetuses leitakse ka punkti kujul eraldajat. Kümnendkohtade arv näitab seetõttu, kui palju märgid numbris on pärast eraldajat.

Näited: arvul 3,14159 on viis kümnendkohtadega kohta; arvul 2,5 on üks kümnendkoht; lõpmatud kümnendkohad, nagu 1/3, võivad nõuda jooksvat ümardamist. Kui kümnendkohad on kirjutises tähistatud, loetakse ka lõplike nullide olemasolu (nt 2,500) kui osa määratletud täpsusest.

Ümardamine kümnendkohtade võrra: kui soovitakse esitada number täpsusega n kümnendkohaga, vaadatakse (n+1)-ndat märki. Kui see on ≥5, suurendatakse nth kohta; teisiti jätkatakse vanaga. Mõnikord kasutatakse ka sissetulevate andmete puhul kindlamaid või standardseid ümardamisreegleid, mida nimetatakse statistilises ümardamisel bankers rounding’uks.

Seos täpsusega ja märkimisega: kümnendkohad näitavad, kui täpne on arv esitatud. Täpsus ei ole sama kui märkimus: täpsus viitab kui kindel on mõõtmistulemus, märkimus aga kui palju andmeid esitatakse. Arvutite ja arvutuslingi kontekstis võib täpne kümnendkohtade arv sõltuda kasutatavast arvutusteadvusest; ujukomaarvud võivad tekitada ümardamisvigu, mistõttu finants- ja teadusrakendustes kasutatakse sageli täpsemaid kümnendkoha teisendusi või täisarvude ja koondamisi.

Kasutusvaldkonnad: teaduslikes ja rahandust puudutavates dokumentides määratakse kümnendkohtade arv data usaldusastme või valuuta konventsiooni alusel (näiteks valuutad tavaliselt kasutavad kaks kümnendkohta). Dokumenteerimisel tuleb vältida näitamast suuremat täpsust kui andmed tegelikult kajastavad.