kõvakettade

Kõvakettad on magnetilise salvestuse seadmed, mida kasutatakse arvutites andmete püsivaks hoidmiseks. Nad talletavad informatsiooni pöörlevate plaatide pinnale, kus magnetiseerimise kaudu tähistatakse üksikuid bitte. Andmed loetakse ja kirjutatakse lugemis- ning kirjutuspeade abil, mis liiguvad platvormide kohal lähedal, kasutades täpset asendit ja telgikeerdusid.

Seadme peamised komponendid on plattersed (plahterid), mis võivad olla valmistatud alumiiniumist või klaasist, ning magnetilise materjaliga kaetud plaadid. Lugemis- ja kirjutuspead on kinnitatud liikuvaa motion ettevalmist (actuator) mehhanismiga. Spindli mootor paneb plaatide pöörlema kiirusel tavaliselt 5400–7200 p/min (kõrgemate jõudlusega mudelitel võib olla 10000–15000 p/min). Andmed on järjestatud sektoritesse ja ringkonda moodustavatesse kettakaartidesse ning saamist tagab ühendusliides.

Formaatide osas on kõvakettad enamasti 3,5-tollisedDesktop- ja 2,5-tollised mobiilseadmete vormid. Ülemaailmsed liidesed sisaldavad peamiselt SATA ja SAS standardeid; need võimaldavad erineva suuruse ja kiirusega andmete ülekandmist. Suurtes andmekeskustes kasutatakse sageli RAID-rahistuste ühendusi konfigureerimiseks suurema turvalisuse ja tõrketaluvusega.

Käitumis- ja kasutusvaldkondades on kõvakettad peamiselt odavama andmetalletuse lahendus suurte koguste jaoks, näiteks arvutustabelid, arhiivid ja varundused, kuigi nende asendit on viimastel aastatel süsinud SOLID-STATE DISKIDE (SSD) kasvu tõttu. Tänapäeval pakuvad HDD-d hea hinna ja salvestusmahutuse suhet, kuid tavaliselt väiksema maksimaalse kõikumisega kui SSD-d.

Kestvus ja töökindlus varieeruvad mudeli, kasutusandmete ja töötingimuste järgi; tavaliselt hinnatakse MTBF-i ja SMART-tehnoloogia abil, et prognoosida potentsiaalseid vigu ja tagada hoiatus enne andmete kaotamist.