kõrgrõhul

Kõrgrõhul viidatakse atmosfääris esinevale kõrge rõhu alale ehk antitsüklonile, kus õhurõhk on ümbritsevast piirkonnast suurem. See tekib tavaliselt õhu laskumisel ja jaotumisel pinnal laiali, mis soodustab stabiilset õhukihistust ja vähest vertikaalset segunemist. Kõrgrõhkkonnad on sünoptilises meteoroloogias laiaulatuslikud süsteemid, mida tähistatakse tavaliselt tähega H.

Ilmastikutingimustest põhjustavad kõrgrõhkkonnad tihti selge taevast, nõrka tuult ja vähenenud sademete tõenäosust. Suvel võivad need soodustada kuuma ja kuivemat ilma ning pikki kuumalainete perioode; talvel kujunevad kõrgrõhud sageli temperatuurimuutustega seotud inversioonid, mis võivad tekitada udu ja halva õhukvaliteedi. Kõrgrõhul on oluline roll sünkroonse ilma kujunemises ja liikumises, sest need süsteemid suunavad ümbritsevaid madalrõhke ja frontaalseid alasid.

Kõrgrõhu tugevus mõõdetakse baromeetrilise rõhu järgi hektopaskalites ja seda jälgitakse ilmaennustustes satelliitide, radarite ja pinna- ning kõrgusmõõtmiste abil. Inimeste jaoks toovad pikaajalised kõrgrõhuperioodid kasu põllumajandusele ja õuesündmustele, kuid võivad suurendada ka ohtu näitajate, nagu kuumus ja õhusaaste, tõusuks. Etymoloogiliselt tuleneb sõna eesti keelest: kõrge + rõhk.