kõrgharidusele

Kõrgharidus on haridustase, mis järgneb keskharidusele ja mille eesmärk on arendada edasijõudnud teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi. Seda pakuvad ülikoolid ja kutsehariduse kõrgkoolid, ning see võib anda bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi.

Õpe on suunatud nii professionaalse pädevuse omandamisele kui ka akadeemilisele uurimistööle. Sisseastumine nõuab tavaliselt keskhariduse lõpueksamit; mõnel programmil võivad olla ka sisenemiskatsed, portfellid või intervjuud. Õppekavad jagunevad üld- ja erialasteks ning nende kestus on tavaliselt kolm kuni neli aastat bakalaureusekraadi jaoks, üks kuni kaks aastat magistriõppeks ja kolmest-neljast aastast doktoranduuriks. Euroopa kõrgharidusruumiga ühinemine tagab kraadide tunnustamise rahvusvaheliselt.

Finantseerimine pärineb riigi eelarvest, õppeasutuste vahenditest ning tudengite tasudest; paljud programmid pakuvad stipendiume või laene. Kvaliteedi tagamine toimub riiklike agentuuride kaudu ning järgib rahvusvahelisi standardeid, tagades kraadide võrdlevuse ja usaldusväärsuse. Lisaks on mitmed programmid inglise keeles või pakuvad rahvusvahelisi koostöövõimalusi, mis soodustavad õppija liikumist.

Kõrghariduse omandamine suurendab töövõimalusi ja palgakasvu ning avab uksed teadus- ja arendustegevusse. See soodustab ka sotsiaalset mobiilsust ning elukestvat õppimist.