kvantifitseerimise

Kvantifitseerimine on protsess, mille käigus kontinuuvalt muutuvad väärtused teisendatakse fikseeritud diskreetsete tasemete kogumisse. See on oluline samm analoog–digitaalsetes konverteerijates ning seda rakendatakse signaalide, piltide ja andmete digitaalseks talletamiseks ning edastamiseks. Kvantifitseerimine toimub tavaliselt pärast proovivõttu (sampling) ja määrab, kui täpselt sisendsignaali saab esindada digitaalselt.

Kvantifitseerimise korral valitakse tasemete arv (või bitide arv, mida signaali esindamiseks kasutatakse). Uniformne kvantifitseerimine kasutab ühtlaseid samme kogu ulatuses, mitte-uniformne kohandab sammu suurust piirkondade kaupa (näiteks kompandingiga nagu mu-law või A-law), et parem oleks esindada väiksemaid amplituudi väärtusi.

Võimalik kvantimisviga tekib alati ning see on kvantimisreaktsiooni tulemus. Kvantimisviga tekib sisendi ja kvantiseeritud väärtuse vahel ning võib ilmuda helis, pildis või muudes andmetes kui müra; suurem tasemete arv vähendab viga. Dithering ehk sarnane müratäiendamine lisatakse mõnikord, et hajutada viga ja vähendada mustri tekkimist.

Rakendused ulatuvad audio- ja video kodeerimisest piltide värvisügavuse alandamiseni, sensorandmete digiteerimiseni ning sidekanalites, samuti masinõppes kvantimine, kus kaalude või aktivatsioonide suurusega töödeldakse malle, et vähendada mäluvajadust ja arvutuskoormust.

Kvantifitseerimine on võtmeelement digitaaltehnoloogias ning selle valik sõltub soovitud kvaliteedist ning sihtmärgitud andmemahtudest.