kuumtöötlusprotsesside

Kuumtöötlusprotsessid on metallide ja sulamite termilised töötlused, mille eesmärk on muuta nende füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, nagu kõvadus, tugevus, sitkus ja plastilisus. Nende protsesside käigus materjali kuumutatakse teatud temperatuurini, hoitakse seda temperatuuri teatava aja vältel ning seejärel jahutatakse kontrollitud kiirusega.

Üheks levinumaks kuumtöötlusprotsessiks on karastamine. Selle käigus kuumutatakse metalli üle kriitilise temperatuuri ja seejärel jahutatakse kiiresti (näiteks õlis või vees), et saavutada kõrge kõvadus. Karastamisele järgneb sageli õrrendamine, mille käigus karastatud materjali kuumutatakse madalamale temperatuurile ja hoitakse seda seal, et vähendada sisemisi pingeid ja parandada sitkust, samas säilitades teatava taseme kõvadust.

Lõõmutamine on teine oluline kuumtöötlusprotsess, mis seisneb materjali aeglases kuumutamises ja seejärel väga aeglases jahtumises. Selle eesmärk on pehmendada metalli, vähendada kõvadust, parandada töödeldavust ja eemaldada sisemised pinged. Normaliseerimine on sarnane lõõmutamisega, kuid jahutamine toimub õhus, mille tulemuseks on veidi kõrgem tugevus ja kõvadus võrreldes lõõmutamisega.

Lisaks nimetatuile on olemas ka keerukamaid kuumtöötlusmeetodeid, nagu pindkarastamine, mis töötleb ainult materjali pinda, või sadestuskarastamine, mida kasutatakse teatud sulamite puhul nende tugevuse suurendamiseks. Kuumtöötlusprotsesside valik sõltub materjali tüübist, soovitud omadustest ja rakenduse nõuetest.