krüptovaluutad

Krüptovaluutad on digitaalne või virtuaalne raha, mida kasutatakse tehingute sooritamiseks ja väärtuse hoidmiseks. Nad kasutavad krüptograafiat turvalisuse tagamiseks ning enamik neist töötab detsentraliseeritud võrkudel, mille tehingud registreeritakse ja kontrollitakse plokiahela ehk blockchaini tehnoloogia abil.

Esimene ja kõige tuntum krüptovaluuta on Bitcoin, mis loodi 2009. aastal anonüümse arendajagrupi või isiku poolt nimega Satoshi Nakamoto. Sellest ajast on loodud tuhandeid teisi valuutasid, sealhulgas Ethereum, mis võimaldab nutikaid lepinguid ja arendusi decentraliseeritud rakenduste jaoks. Krüptovaluutad on saanud rahvusvaheliseks nähtuseks ning neid kasutatakse nii maksevahendi kui ka investeerimis- ja vahendusturuna.

Kuidas see töötab: tehingud registreeritakse plokiahelasse ning kinnitavad neid võrgu osalejad. Konsensusmehhanismid võivad olla tõestus töö (PoW) või tõestus panusest (PoS) ning neist sõltub, kuidas uus plokk lisatakse ajajadasse ja kuidas võrk kaitseb topeltkulutuste eest. Valdus kvalifitseerub privaatvõtme kaudu ning tehingute privaatsuse ning turvalisuse säilitamiseks hoidakse münte sageli digitaalseks rahakotis.

Kasutused ja riskid: krüptovaluutad pakuvad kiireid ja peaaegu ülemaailmseid tehinguid, de facto piiramatuid sihtkohti investeeringute jaoks ning mõnel juhul de-facto varakaubandust. Riskid hõlmavad hinnakõikumisi, vargusi privaatvõtmete kaotamise korral, tehnoloogilisi haavatavusi ning regulatiivseid piiranguid. Regulatsioonid ja maksustamine erinevad riigiti ning muutuvad kiiresti.