krüpteerimismeetodites

Krüpteerimismeetodid ehk krüptograafilised algoritmid on matemaatilised protseduurid, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks, tagades nende konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse. Need meetodid jagunevad laias laastus kaheks kategooriaks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised krüpteerimismeetodid.

Sümmeetrilised meetodid kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. See tähendab, et saatja ja vastuvõtja peavad omavahel jagama sama salajast võtit. Levinud sümmeetrilised algoritmid on näiteks AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard). Sümmeetrilise krüpteerimise eeliseks on selle kiirus, mistõttu sobib see suurte andmemahtude töötlemiseks.

Asümmeetrilised meetodid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks kahte erinevat, kuid matemaatiliselt seotud võtit: avalikku võtit ja privaatset võtit. Avalikku võtit saab laialdaselt jagada ja seda kasutatakse andmete krüpteerimiseks, samal ajal kui privaatset võtit hoitakse salajas ja seda kasutatakse krüpteeritud andmete dekrüpteerimiseks. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja ECC (Elliptic Curve Cryptography). Asümmeetriline krüpteerimine on aeglasem, kuid lahendab võtmevahetuse probleemi, mis on sümmeetrilisel krüpteerimisel esmane väljakutse.

Lisaks krüpteerimis- ja dekrüpteerimisprotsessidele on krüpteerimismeetoditel oluline roll ka digiallkirjade loomisel, mis tagavad sõnumi autentsuse ja terviklikkuse, ning turvalises andmeedastuses internetis.