krüpteerimisalgoritmiks

Krüpteerimisalgoritmiks on matemaatiline protseduur või funktsioon, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks, muutes need loetamatuks ilma vastava dekrüpteerimisvõtmeta. Krüpteerimisalgoritmid on kaasaegse infoturbe alustalad, mis tagavad konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja autentimise. Need algoritmiks jaotatakse üldiselt kahte peamisse kategooriasse: sümmeetrilised ja asümmeetrilised.

Sümmeetrilised krüpteerimisalgoritmid kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Need on üldiselt kiired ja tõhusad, mistõttu sobivad suurte andmemahtude krüpteerimiseks. Levinud sümmeetriliste algoritmide näideteks on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard). Sümmeetriliste algoritmide peamine väljakutse seisneb võtme turvalises jagamises osapoolte vahel.

Asümmeetrilised krüpteerimisalgoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad andmete krüpteerimiseks ühte võtit (avalik võti) ja dekrüpteerimiseks teist võtit (privaatne võti). Avalikku võtit saab vabalt jagada, samas kui privaatset võtit hoitakse saladuses. See mudel lahendab võtme jagamise probleemi ja võimaldab turvalist suhtlust ka juhul, kui osapooled pole kunagi varem suhelnud. Levinud asümmeetriliste algoritmide näideteks on RSA (Rivest–Shamir–Adleman) ja ECC (Elliptic-Curve Cryptography). Asümmeetrilised algoritmid on tavaliselt aeglasemad kui sümmeetrilised, kuid neil on olulised rollid digiallkirjade ja võtmevahetuse mehhanismides.

Krüpteerimisalgoritmid on hädavajalikud digitaalse maailma turvalisuse tagamisel, kaitstes nii isiklikku kui ka äriinfot erinevate ohtude eest.