krüpteerida

Krüpteerimine on andmete muutmine loetamatuks kujuks, kasutades spetsiaalset algoritmi ja võtme abil rakendatavat protsessi. Algtekst ehk plaintext muudetakse šifriks (ciphertext), mida saab lugeda ainult volitatud isik. Krüpteerimise eesmärk on tagada konfidentsus ehk kehtestada kontrollitud ligipääs ja kaitsta andmeid varguse, kõigutamise või pealtkuulamise eest.

Krüpteerimise toimimise põhiprintsiip on võti ja algoritm. Dekrüpteerimine taastab algse teksti samade võtmete abil. Võti on kriitilise tähtsusega, sest võti kontrollib, kes saab andmeid lugeda; valesti hoidmine või lekkima võivad rikkuda kogu turvalisuse. Krüpteerimist eristatakse peamiselt kahe võtmetüübi järgi: sümmeetriline (ühine võti mõlemal osapoolel) ja asümmeetriline (kujundatud võti, kusüks kasutab avalikku ja eravõtit). Sümmeetriline krüpteerimine on kiire ja sobib suuremate andmemahtude jaoks, asümmeetriline krüpteerimine pakub paremat võtmevahetust ja digitaalseid identiteete.

Kõige levinumad näited on sümmeetrilised algoritmid, nagu AES, ning asümmeetrilised algoritmid, nagu RSA ja elliptic curve cryptography (ECC). Hübriidne lähenemine kombineerib mõlemat: andmed krüpteeritakse sümmeetrilise võtmega ja võtme enda krüpteerimine tehakse asümmeetrilise võtmega, et saavutada turvaline ja tõhus õhina.

Kasutuskohad hõlmavad turvalist kommunikatsiooni (nt TLS/HTTPS), andmete salvestamist, varundamist ja turvalist autentimist. Krüpteerimine on erineva turvasüsteemi põhielement ning nõuab hoolikat võtmekäitlemist ja ajakohast tugevaid algoritme.