kriteeriumipõhised

Kriteeriumipõhised lähenemised on meetodid ja protsessid, mille aluseks on eelnevalt defineeritud kriteeriumid või standardid, millega hinnatakse kvaliteeti, vastavust nõuetele või sobivust otsuste langetamiseks. Sellised kriteeriumid on kirjeldavad ja mõõdetavad ning neid kasutatakse sageli hindamisel, valikul või auditeerimisel.

Kasutusalad ja näited: hariduses kasutatakse kriteeriumipõhist hindamist rubriikide ja õpitulemuste alusel, mis võimaldab õpilastel näha, mis on oodatud ning kuidas nende saavutusi mõõdetakse. Tööstuses ja julgestustöös võivad kriteeriumid olla kvaliteedistandardid või nõuded, mille alusel kontrollitakse toote või teenuse vastavust. Hankes ja personalivalikus põhinevad otsused tihti kriteeriumide järgi: kvalifikatsioonid, kogemused, hind ja täitmistähtaegad. Mõnikord kasutakse mitme kriteeriumi otsustusanalüüsi (MCDA), näiteks AHP või TOPSIS, et kaaluda ja võrrelda erinevaid valikuid nende tähtsuse alusel.

Eelised hõlmavad läbipaistvust, võrreldavust ja õiglasi hindamis- või valikuvõimalusi. Kriteeriumipõhised menetlused aitavad vähendada subjektiivsust ning võimaldavad järeldusi selgelt selgitada. Puuduste hulka kuuluvad kriteeriumide arendamise töömahukus, vajadus tagada kriteeriumide keeleline täpsus ja pidev ajakohastus ning risk, et liiga kitsad või halvasti defineeritud kriteeriumid piiravad loomingulisust või õiglast hindamist.

Seotud mõisted on rubriigid, standardid, normatiivne hindamine ja normipõhine hindamine. Kriteeriumipõhised lähenemised rõhutavad selgeid eesmärke ja tulemusnõudeid ning on levinud nii hariduses, tööstuses kui ka avalikes otsustusprotsessides.